Koolide töökorralduse reeglid

Koolidele vajalikud koondatud dokumendid
Vasta
Milana
Postitusi: 47
Liitunud: E Nov 12, 2018 2:14 pm

Koolide töökorralduse reeglid

Postitus Postitas Milana » R Aug 09, 2019 11:48 am

Töökorralduse reeglid on dokument, millega pannakse paika mõlema poole käitumisreeglid töösuhetes. Reeglite mõte on korraldada tööd ja töösuhteid, märkida üles juhised käitumiseks erinevates situatsioonides.
Lähtuvalt töökorralduse reeglite eesmärgist peaksid reeglites sisalduma järgmised teemad:

1. Töö alustamine ja lõpetamine
Reguleerib, millistel tingimustel ja viisil töötaja töösuhe algab ja lõpeb, mh:
- Millised dokumendid ja andmed töötaja peab tööandjale esitama -> nt haridust tõendavad dokumendid, foto, andmed elukoha, pangakonto, vajadusel nt laste kohta, et tööandja teaks seda informatsiooni lastele jõulukingituste tegemiseks.
- Mil viisil peab töötaja andmete ja dokumentide muutumisest teavitama -> nt teavitama juhiabi e-kirja teel edastades vajadusel vajalikud dokumendid, nt abielutunnistus vmt.
- Missugused töövahendid ja millisel viisil töötajale võimaldatakse (nt võtmed, uksekaart, sülearvuti, mobiiltelefon vmt) –> kes annab kätte ja kuidas see registreeritakse.
- Kes ja kuidas viib läbi töötaja esmase juhendamise (töökorraldusliku, tööohutusalase, dokumentide tutvustamise jmt) -> nt töökorraldusliku juhendamise viib läbi töötaja vahetu juht, tööohutusalase juhendamise viib läbi töökeskkonnaspetsialist hiljemalt 5 päeva jooksul pärast töötaja tööleasumist, dokumentide tutvustamise viib läbi juhiabi.
- Kuidas toimub töösuhte lõppemisel töötaja käsutusse antud vahendite tagasiandmine -> nt vormistatakse üleandmise-vastuvõtmise akt.
- Kuidas töötaja annab üle pooleliolevad ülesanded ja muu vajaliku tööalase informatsiooni -> nt koostab vastavasisulise memo.

2. Töö- ja puhkeaeg
Reguleerib töötajate töö- ja puhkeajaga seonduvaid nüansse, mh:
- Milline on töötajate tööaeg -> nt haridustöötajatel 35 tundi 7-päevase ajavahemiku jooksul, teistel töötajatel 40 tundi 7-päevase ajavahemiku jooksul.
- Kas teatud töötajatel rakendatakse summeeritud tööaega -> võib välja tuua kellel või ka viidata üldisemalt ning milline on nende tööaeg.
- Millised on puhkepäevad -> eelduslikult laupäev ja pühapäev.
- Tööpäeva alguse ja lõpu ajad, tundide alguse ja lõpu ajad -> eelduslikult need erinevad tööpäeva alguse ja lõpu aegadest.
- Osalise tööaja või kaugtöö rakendamise võimalused ning tingimused.
- Lõunavaheaja pikkus või einestamise võimalused ja ajad -> kui konkreetset lõunavaheaega ei ole töö iseloomust tulenevalt võimalik töötajale võimaldada ning töötaja einestab töö ajal (TLS § 47 lõike 2 2. lause)).
Märkus: Siinkohal tuleb silmas pidada ka TLS § 47 lõike 2 1. lauset, mille kohaselt on kokkulepe, mille kohaselt pikema kui 6-tunnise töötamise kohta ei ole ette nähtud vähemalt 30-minutilist tööpäevasisest vaheaega, tühine. Nimetatud vaheaega ei arvestata tööaja hulka.
- Puhkepausid -> nt töötaja võib kasutada kahte 15-minutilist vaheaega, mis arvestatakse
tööaja hulka.
Märkus: Silmas tuleb pidada ka VV 15.11.2000 a määrust nr 362 „Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“, mille kohaselt peab nende töötajate, kes vähemalt poole oma tööajast töötavad kuvariga, puhkepauside kestus moodustama vähemalt 10% nende kuvariga töötamise ajast (nt kui töötaja töötab kuvariga oma tööajast 4 tundi (240 minutit), siis tema puhkepauside kestus päeva jooksul peab olema vähemalt 24 minutit).
- Töölt eemalviimine ja ärakäimine töötasu säilitamisega.
TLS § 38 kohaselt peab tööandja maksma töötajale keskmist töötasu mõistliku aja eest, mil töötaja ei saa tööd teha tema isikust tuleneval, kuid mitte tahtlikult või raske hooletuse tõttu tekkinud põhjusel või kui töötajalt ei saa töö tegemist oodata muul tema isikust mittetuleneval põhjusel. See tähendab, et tööandjal on teatud juhtudel kohustus võimaldada töötajal töölt eemal viibida, säilitades seejuures talle töötasu. Konkreetset loetelu nendest põhjustest seadus ei sätesta, kuid ilmselgelt on seadusandja siinkohal pidanud silmas piisavalt mõjuvat põhjust, mida ei saa edasi lükata või keegi teine töötaja eest teostada. Samuti rõhutatakse sättes, et tegemist peab olema mõistliku ajaga, ehk siis iganädalased pidevad mitmetunnised ärakäimised töö ajal ei ole sätte mõttega kooskõlas.
Näidisloetelu põhjustest võib kahtlemata töökorralduse reeglitesse kirja panna, kuid lisada tuleb ka, et tegemist ei ole ammendava loeteluga. Kindlasti tuleks sätte juurde kirja panna ka
see, keda, mis ajal ja mil viisil töötaja sellisel juhul peab teavitama (nt vahetut juhti e-kirja teel).
Töökorralduse reeglitesse tuleb kirja panna ka töötaja muud võimalused töölt eemal viibida,
kui need on ette nähtud – näiteks tervisepäevad, õigus võtta vaba(d) päev(ad) seoses mõne sündmusega (nt abiellumisega, lähedase surma korral jmt).
- Vajadusel tuleb kirja panna asendamise kord või puudumise fikseerimine muul viisil (nt märkida õppeinfosüsteemis vmt).
- Seaduses sätestatust enamate haiguspäevade kompensatsioon, kui tööandja seda võimaldab -> nt tööandja kompenseerib töötajale haigestumise teise ja kolmanda kalendripäeva eest haigushüvitisena 70% teenistuja keskmisest töötasust.
- Ajutise töövõimetusega seonduv –> kellele, mil viisil ja ajal töötaja peab oma ajutisest töövõimetusest, selle eelduslikust kestvusest ning selle lõppemisest teatama.

3. Puhkused
Kui asutusel pole eraldi puhkusejuhendit, siis võib puhkustega seonduva regulatsiooni töökorralduse reeglitesse eraldi peatükki kirja panna. Ühel või teisel viisil tuleb aga kindlasti täpsem puhkuste regulatsioon õigusaktis sätestada, mitte jääda lootma üksnes RTIPi kasutusjuhendile.
- Märge, et puhkused vormistatakse Riigitöötaja Iseteenindusportaali (RTIP) vahendusel.
- Puhkusekorralduse vormistamine -> mida puhkusekorraldusse märgitakse, kuidas leitakse asendaja jmt, kuidas toimub edasine protseduur – kes kontrollib, kooskõlastab, kinnitab jne.
- Puhkuste ajakava -> millal koostatakse, mida töötaja peab tegema (nt puhkused registreerima). Siia võib ka lahti kirjutada TLS § 69 lõikest 7 tuleneva sätte selle kohta, millistel töötajatel on õigus nõuda puhkust neile sobival ajal. Lisaks mil viisil ajakava töötajatele teatavaks tehakse.
Märkus: Siinkohal tuleb silmas pidada TLS § 69 lõiget 3, mille kohaselt on töötajal õigus puhkuste ajakavasse märkimata puhkust kasutada 14 kalendripäevase etteteatamisega ning tööandjal on sellisel juhul õigus tema puhkust edasi lükata või katkestada üksnes ettenägematu olulise töökorralduse hädavajaduse korral.
Seega tuleb läbi mõelda, kas kehtestada töötajale kohustus ajakavasse märkida kogu puhkus või üksnes osa sellest.
- Põhipuhkuse regulatsioon -> kui palju mingil töötajal põhipuhkust õigus saada on, kuidas puhkust välja võtta saab (nt mis tingimused on puhkuste osadena väljavõtmisel).
- Muud seadusest tulenevad puhkused (õppepuhkus, vanemapuhkused, tasustamata puhkus) -> mis ajal peab ette teatama, kas ja kuidas esitatakse puhkuse õigust tõendavad dokumendid (nt lapse sünnitunnistus), tasustamine.
- Pikendatud põhipuhkuse õigusest teavitamise kord -> osalise või puuduva töövõimega isikute pikendatud põhipuhkus, mil viisil nad tööandjat sellest teavitama peavad.
- Puhkuse katkestamine, muutmine, tühistamine -> Teema on olemuslikult seaduses suhteliselt ammendavalt selgitatud. Kui selles osas on asutuse töökorralduses nüansse, võib kirja panna, nt mil viisil protseduuriliselt vormistada jne.
- Puhkuse tasustamine -> Teema on samuti seaduses reguleeritud. Kui selles osas on asutuse töökorralduses erisusi, võib kirja panna, nt kui tööandja võimaldab tasustamisel seadusest soodsamaid tingimusi.

4. Töötasu ja sellega seonduv regulatsioon
Siin punktis on mõeldud pigem üldisemat regulatsiooni töötasu ja sellega seonduva osas. Eeldame, et lisaks sellele on põhjalikumalt kehtestatud kas eraldiseisev palgajuhend / palgakorralduse põhimõtted või töökorralduse reeglites täpsem regulatsioon, mis käsitleb töötasu erinevaid mõisteid (töötasu, lisatasu, preemia jmt), mille alusel töötasu kujuneb, mil viisil muudetakse, kuidas makstakse, mille eest makstakse lisatasusid, preemiaid jne.
- Kuidas töötasu määratakse -> nt lepitakse kokku töölepingus.
- Tööaja arvestuse pidamine -> nt peetakse tööajatabelis, kes tööajatabelit peab, kes selle allkirjastab, mis ajaks koostatakse.
- Ületunnitöö tegemine -> võimalik üksnes poolte kokkuleppel, kuidas vormistatakse, kuidas tasustatakse (nt esmajärjekorras hüvitatakse vaba ajaga ületunnitööga võrdses ulatuses. Ületunnitöö hüvitamiseks rahas vormistatakse käskkiri.)
- Töötasu maksmine -> millal makstakse ja mil viisil (ülekandega töötaja või tema poolt määratud arvelduskontole vmt). Avansi maksmise võimalus, kui see on olemas.
- Maksed ja maksud, mis töötasult arvestatakse ja kinni peetakse.
- Töötasu arvutamise teatise edastamise viis ja aeg.

5. Tööalaste korralduste andmise kord
- Kust tulenevad tööülesanded ja töötaja tööalased kohustused, mida töötaja peab täitma ->
töölepingust, ametijuhendist, tööandja vastavatest regulatsioonidest, seadusest.
- Kelle tööalaseid korraldusi on töötaja kohustatud täitma -> nt tööalaseid korraldusi annab töötajale direktor või töötaja vahetu juht suuliselt, kirjalikult või elektroonilises vormis.
- Milliseid korraldusi töötaja ei ole kohustatud täitma -> nt keelatud on anda korraldust, mis on vastuolus seadusega; ületab korralduse andja volitusi; nõuab tegusid, mille sooritamiseks korralduse saajal puudub õigus. Töötaja võib korralduse täitmisest keelduda, kui selle täitmine on talle tervise tõttu vastunäidustatud või eeldab kõrgemat kvalifikatsiooni või teistsugust erialast ettevalmistust kui töötajal on.
- Kuidas töötaja peab käituma, kui ta on saanud korralduse, mida ta ei saa mingil põhjusel täita -> nt korralduse täitmisest keeldumisel peab töötaja sellest korralduse andjale ja vahetule juhile viivitamata kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatama, lisades põhjuse, miks korraldust ei ole võimalik täita.

6. Kooli ruumides ja territooriumil viibimine
Selle punkti reguleerimise vajadus ja põhjalikkus sõltub sellest, kas nimetatud teemat käsitletakse ka mõnes muus dokumendis, nt kodukorras.
- Mis aegadel on koolimaja avatud, mis aegadel on maja valves.
- Mis tingimustel ja kellel on õigus viibida koolimajas valvestuskoodi kasutamisel.
- Milliseid esemeid ja/või seadmeid ei ole lubatud majja tuua.
- Mil viisil on reguleeritud külaliste viibimine majas (kui seda peetakse vajalikuks).
- Milliseid tegevusi peab teostama majast lahkuv töötaja -> nt viimane töölt lahkuv töötaja kontrollib, et aknad on suletud, kustutab tuled jmt.

7. Asutuse vara kasutamine
- Mil viisil toimub asutuse vara töötaja kasutusse andmine -> nt millise vara kasutusse andmise kohta vormistatakse üleandmise-vastuvõtmise akt vmt.
- Kas ja millist vara on töötajal lubatud kasutada väljaspool asutuse ruume.
- Varalise vastutuse sätestamine -> nt kas töötajatega sõlmitakse varalise vastutuse kokkulepped; töötaja vastutab talle kasutada antud vara eest töölepingu seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud korras; töötaja kohustub kasutama ja hoidma tööandja vara ning töövahendeid heaperemehelikult, mitte andma neid kolmandatele isikutele ilma tööandja loata jmt.

8. Kaamerate kasutamine asutuse territooriumil
Nimetatud valdkonna regulatsiooni kehtestamise eelselt soovitame tutvuda Andmekaitse Inspektsiooni poolt väljaantud juhisega „Juhend kaamerate kasutamise kohta“, mis on leitav AKI kodulehelt.
- Missuguseid kaameraid kasutatakse, nende kasutamise eesmärk.
- Kaamerate paiknemise asukoht (esitada võimalikult täpselt).
- Salvestiste säilitamise aeg.
- Kaameratega kogutud andmete vastutavate ja volitatud töötlejate andmed.
- Andmete kolmandatele isikutele esitamise juhud.
- Filmitava isiku võimalused ja viisid tutvuda tema kohta kogutud andmetega.

9. Töötervishoiu, -ohutuse ja tuleohutuse üldjuhised
Konkreetse punkti käsitluse põhjalikkus sõltub iga asutuse enda soovist ja muude töötervishoiu ja –ohutusalaste dokumentide põhjalikkusest. Lähtuda tuleb siinkohal töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud töötaja ja tööandja õigustest ning kohustustest.
Võimalikud käsitletavad teemad on järgmised:
- Tööandja ja töötaja õigused ja kohustused -> tulenevalt valdavalt töötervishoiu ja tööohutuse seadusest, aga ka nt töölepingu seadusest.
- Kirjeldus, mil viisil toimub töötaja töötervishoiu ja tööohutusalane juhendamine tööle asumisel -> kes juhendab, millal, kas dokumendid allkirjastatakse käsitsi või digitaalselt jne.
- Töökeskkonnaga tegelevad isikud asutuses ning nende ülesanded: töökeskkonnaspetsialist, töökeskkonnavolinik(ud), töökeskkonnanõukogu (kui on), esmaabiandjad.
- Tervisekontrolli läbiviimine -> millised töötajad on kohustatud minema (tuleneb asutuses läbiviidud riskianalüüsist) ning mis tingimustel (nt uutele töötajatele 4 kuu jooksul tööle asumisest, edaspidi vastavalt töötervishoiuarsti poolt määratud ajal, kuid mitte hiljem kui üks kord kolme aasta jooksul).
- Nägemist korrigeerivate vahendite kompenseerimine -> kas kompenseeritakse, millistele töötajatele ja millises ulatuses (nt 75% ulatuses vahendite maksumusest, kuid mitte rohkem kui 100 eurot aastas).
- Esmaabivahendite kättesaadavus -> kus on leitavad esmaabivahendid ja millised vahendid täpsemalt.
- Tööõnnetuste uurimisega seonduv -> kuidas viiakse läbi uurimine, kelle poolt jne.
- Üldised tuleohutuse ja elektriohutuse nõuded.
- Vajadusel ka isikukaitsevahendite kasutamise kohustus ja kord -> kui on töötajaid, kes oma töös peavad kasutama isikukaitsevahendeid (nt laborandid).

10. Käitumise hea tava, töökultuur vmt
Regulatsiooni põhjalikkus sõltub konkreetsest vajadusest ja soovist. Siinkohal võib kirja panna näiteks:
- mil viisil töötaja on kohustatud käituma koolis, suheldes kaastöötajatega, õpilastega jne,
- millistest põhimõtetest ja väärtustest on töötaja kohustatud lähtuma -> nt väärikus, ausus, õiglus, iseseisvus jmt.
- kuidas lahendatakse koolis võimalikud konfliktid ning arusaamatused jmt.
- vajadusel võib reguleerida tööandja vara kasutamise põhimõtteid -> nt üldtelefonidelt tehtavad isiklikud kõned, tööarvuti kasutamine isiklikuks otstarbeks, printimine jmt.
- parkimiskorraldusega seonduv,
- töötajate riietumisega seonduv -> nt töötaja välimus on tööülesandeid täites korrektne.
- lisaks võib soovi ning vajaduse korral töökorralduse reeglites kehtestada regulatsiooni alkoholi- ja teiste joovastavate ainete tarbimise kohta töökohal. Selle võib sõnastada näiteks järgmiselt:
„Töötaja kohustub mitte tarvitama alkohoolseid või narkootilisi aineid töökohal ega tööajal (sh õpilastega seotud üritused ja väljasõidud). Joobe kahtluse korral koostatakse joobe tuvastamise akt. Joobe tuvastamiseks kasutatakse tööandja alkomeetrit või kutsutakse kohale politsei. Joobe tuvastamiseks kaasatakse tunnistajana juurde töökeskkonnavolinik ning vajadusel teised töötajad.“
Märkus: Kui on situatsioon, mil tööandjale tundub, et töötaja on alkoholijoobes, siis võib töötajal paluda puhuda alkomeetrisse. Sellest on aga töötajal õigus keelduda ning sundida teda selleks ei saa. Seepärast ongi tuleks joobekahtluse korral käituda järgmiselt:
1) Kaasata kogu protsessi tunnistajad – nt töökeskkonnavolinik ja lisaks veel 1-2 töötajat.
2) Asuda koostama joobe tuvastamise akti, kuhu tuleks kirja panna, mis kellaajal, kuskohas tööülesandeid täites on töötaja joobeseisundis, tunnused, mille alusel tööandja ja tunnistajad hindavad, töötaja on joobes (aeglustunud reaktsioonid ja kõne, tuigerdamine, aja ja koha halb tajumine, mälu- ja koordinatsioonihäired jmt).
3) Paluda töötajal puhuda alkomeetrisse. Kui ta seda teeb, siis saab näidu märkida ka joobe tuvastamise akti.
4) Kui töötaja keeldub alkomeetrisse puhumast, võib kutsuda politsei. Sõltuvalt konkreetse juhtumi asjaoludest võib juhtuda, et politsei keeldub kohale tulemast väites, et see on tööandja ja töötaja
vaheline probleem. Sellisel juhul on mõistlik rõhuda sellele, et tegemist on kooliga ja töötaja võib alkoholijoobes olles olla ohuks lastele.
5) Kui töötaja alkomeetrisse ei puhu ja politsei ka kohale ei tule, siis on joobe tuvastamise aluseks üksnes joobe tuvastamise akt koos tunnistajate selgitustega. Selle alusel saab tööandja edasi tegutseda – teha töötajale hoiatuse või vajadusel ka lepingu üles öelda. Välistatud ei ole kindlasti see, et töötaja töölepingu ülesütlemise vaidlustab. Selleks puhuks ongi vajalik, et tööandjal oleksid tunnistajad, kes asjaolusid tõendavad.

11. Korruptsiooni ja huvide konflikti ennetamine ja vältimine
Riigiasutused peavad tagama nende nimel, ülesandel või järelevalve all avalikku ülesannet täitva ametiisiku korruptsiooni ennetamise alase teadlikkuse ning kohustustest kinnipidamise kontrolli. Ametiisikuteks korruptsioonivastase seaduse mõttes on asutuste juhid, riigihangete läbiviijad, majandusjuhid, õppealajuhatajad, õpetajad ja teised töötajad, kellele asutus on andnud avaliku ülesande täitmise.
Seetõttu on kindlasti vajalik töökorralduse reeglitesse kirja panna teema korruptsiooni ja huvide konflikti ennetuse kohta.
- Soovi korral võib kirja panna korruptsiooni ennetamise ja huvide konflikti vältimise põhimõtted, millest töötaja peab lähtuma -> nt läbipaistvuse, aususe ja erapooletuse tagamine, lojaalsuskohustus asutusele jmt.
- Vajadusel võib lahti seletada mõisted: korruptsioon, huvide konflikt, korruptiivne tulu, ametiisik (sh rõhutades, mis juhtudel on õpetaja ametiisik), seotud isik.
- KVS §-st 11 tulenev toimingupiirang ametiisikutele, st keeld võtta vastu otsuseid või teostada toiminguid iseenda või endaga seotud isikute suhtes või kui ametiisik on teadlik tema enda või temaga seotud isiku majanduslikust või muust huvist, mis võib mõjutada toimingut või otsust või ametiisik on teadlik korruptsiooniohust.
- Töötaja käitumisjuhised, kui ta on sattunud olukorda, mil tegemist on toimingupiiranguga -> nt teavitab sellest oma vahetut juhti või asutuse juhti, kes teeb otsuse või toimingu ise või annab selle ülesandeks teisele töötajale, mis ajal teavitab, mil viisil teavitab.
- Töötaja kohustus vältida huvide konflikti tekkimist.
- Töötaja käitumisjuhised, kui ta on sattunud olukorda, mil tegemist on huvide konfliktiga -> nt teavitab sellest oma vahetut juhti või asutuse juhti, kes võtab tarvitusele meetmed huvide konflikti vältimiseks, mis ajal teavitab, mil viisil teavitab.
- Muud meetmed, mida asutus rakendab korruptsiooniennetuseks: nt kogub töötajatelt teavitusi kõrvaltegevuste või seotud isikute kohta vmt.
- Juhised õiguspäraseks ja eetiliseks käitumiseks olukorras, kus asutuse töötajale pakutakse kingitust või soodustust.

Vasta